Mulle ei meeldi, kui mul peas sumiseb ja tiirutab igasuguseid mõtteid… et ‘Kas seda või teist?’ ja ‘Miks?’ ja ‘Kuidas?’ ja ‘Mismoodi?’ ja ‘Kas ikka?’ ja ‘Aga mismõttes?’ jne jne… Andke armu… see on ebanormaalne!

Aga see on ja jääb nii, sest ma olen ülemõtleja ja… ühesõnaga, ma olen kuidagi täiesti suminas oma mõttelendudega ja kell on ka küllaltki palju, ent ma ei raatsi nagu kuidagimoodi ka magama heita, et pisut homsesse päeva edasi jõuda rahulikult, just nii nagu vaja oleks…

See lugu siin ütleb vist hetkel nii mõndagi… ja samas ka mitte kui midagi :P Oleneb, kuidas te seda kuulate.. :P