Olgem ausad… olen juba päris pikalt siin vaikinud ja ega ma praegugi ei oska vist väga palju midagi öelda, mis seda tühjust täiuslikult täita võiks…
Tundub, et kõik on hetkel kuidagi tasakaalus… sisemiselt on hetkel tunne nagu oleks tehtud palju õigeid otsuseid, palju ennast ületatud ja ka rahulolu sellega saavutatud… lihtsalt – kõik on hästi!!!
Kas oskate siis öelda, miks mõni pisiasi veel pisutki mind näpistab? Parem, kui te seda ei oskaks, oleks lihtsam ise jõuda selleni, mis mind ühes või teises inimeses minu jaoks teatud punktis oma koht leidub… aga see peab seal olema… isegi, kui ma sellest nädalaid tagasi aru ei saanud…
Aga ikkagi…. sisemine selgus on olemas… ja kõik on kummaliselt rahulik üle pika aja…. päriselt ka… ja see on väga … vaba… 
